Nüüdseks on siis juba nädal möödas sellest, kui saatsin Alvari võjaväkke ja ka endal sai täna nädal  täis sellest ajast, kui lõpetasin kohvrite pakkimise ja jätsin hüvasti sõprade ning perega ning alustasin oma kaua oodatud reisi kängurumaale.  Kui mõelda, et sellest kõigest on möödas nädal, ei jõua see veel täitsa kohale. Oleme Sandraga mõelnud, et siin on kõik ikka nii teistsugune, samas ei tundu see reaalne, et olemegi päriselt  Austraalias, sest alles see oli, kui lõime ajaloo tunnis käed ja ütlesime, et me lähme aasta pärast  Austraaliasse :D

Selle nädala jooksul oleme aga juba 3 päeva tööl olnud. Töö tegelt ei ole nagu raske, aga millegipärast ikka jõhkra tempoga. Öeldi küll, et need kohad, kus me sanniga oleme, ei tohiks eriti sparglit tulla, aga siiski on nii, et ma nt tõmblen end hulluks, samal ajal kui mõned jõuavad töö ajal isegi wc käia. Ma olen nagu robot ja ikka on mingi spargli kuhi ees, vahepeal on tõesti tunne, et viskan kõik lihtsalt prügukasti, sest see ei tundu normaalne, mis toimub ; D Täna nagu algas päev vaiksemalt ja mõtlesin, et ohh, kas tõesti nii norm , aga noh jõudsin sellele vaid mõelda kui tempo algas ja nii 8 tundi järjest . Okei, tundun, et täiega vingun, aga tegelt ma ei teagi, kas vingun või ei. Vahepeal tundub normaalne kui on kiire, siis on vähemalt tegevust ja tunnen, et ei hakka igav, aga samas ajab veidi ka vihale, kui näen, kuidas teised mingi saavad rahulikult enda spargleid kummidega kinnitada ja siis ootavad järgmisi, mina aga teen täiega ja ikka on neid liini peal, laua peal ja laua all ka :D  Aga okei, ma rohkem ei vingu, sest Janek ikka räägib siin iga päev, et kui ilmad on ilusad, siis peaks meie liini osal tööd vähem olema, sest spargel kasvan janii, seega loodan, et läheb veidi rahulikumaks :)

Muidu siin ikka ilmad suht normaalsed olnud, kindlasti on meil soojem kui teil seal Eestis , kuigi ka siin sadas täna, aga noh pole hullu, päikest on ka ja aina rohkem hakkab seda ka olema, sest suvi alles ju tuleb :)

Eilsest siis veel nii palju, et tööpäev oli veidi lühem, ehk siis poole 4ni õhtul, siis mõtlesime, et lähme ruttu linna ja teeme endale pangakaardid ära, sest pank on lahti vaid 4ni ja ega seda väga enam vist ei juhtu, et varem tööpäev läbi saab. Läksime siis pärast tööd koju, ei vahetanud isegi riideid ära, võtsime Sanniga passid ja telefoninumbrid ja ruttasime linna. Jõudsime panka 10 minutit enne sulgemist ja no tore , tore , me ei saanud ikka pangakaarte teha, sest sealt öeldi meile, et kohe pannakse pank kinni ja nad ei tee meile pangakaarte, aga et me võime endale aja kirja panna :D No tõesti, mida süsteeme, 10 minutit on aega ja nad ei teeninda inimesi ?! Seega ei ole meil ikka pangakaarte ja ei teagi, millal need teha saame. Niikaua kui meil neid aga pole, laekub meie palk kellegi teisele kontole :) Muideks, siin on siis selline süsteem, et iga nädal saab raha, igal kolmapäeval läheb nädalas tehtud tundide arv lukku ja reedel peaks raha saama, seega väikest palka on juba reedel oodata :)

Elamine on meil ka täitsa tore, klapime kõik siin ja nalja saab alati :) No tõesti imelik oleks ka kui Teele ja Elle kogu aeg naeravad ja me vait oleks :D Seega oleme Sandraga ikka väga rahul, et siin niimoodi koos elame ja koos töötame :)

Ja jälle tuli pikk postitus, seega lõpetan :) mul on kell juba veerand 9 õhtul ka , seega varsti magama ära :)
tsauuuu:)