Täna magasime aga pmst poole 11ni, mis on selle aja jooksul, mis siin olnud oleme, kõige hilisem ärkamise aeg olnud :) Korra ärkasn enne seitset ülesse ja vaataisn kella, sest režiim on ikka juba sisse tulnud, kuid õnneks magasin ikka edasi. Kuna täna oli päääris soe ja ilus ilm, siis võtsid kõik naised päikest, korra sattus meie sekka ka Janek, aga tema arvetes oli õues liiga kuum, seega ta lahkus meie seast suht ruttu. Ja kui päevitasime, siis see Kriimu tuli meie juurde ja oli nii üllatunud, et me päevitame, ütles veel, et te pole ju rannas, mida te päevitate :D Kuna päike võtab ka siis, kui liiva peal pole, siis ei lasknud me sellest väikesest kommentaarist end häirida :D Õnneks on meil siin selline tuulevaikne nurk ka, et isegi kui õues on räige tuul, siis seal nurgas olles, ei liigu õrnalt ka tuul, seega kui päike paistab, siis seal on alati nii mõnus soe, vahel isegi päris kuum. Tean , et ajan teid selle jutuga hetkel kadedaks, aga noh lohutan teid sellega, et raudselt olen ka tulevikus ise kade, kui seda postitust peaksin Eestis lugema. Endiselt ei suuda aga uskuda, et Teil seal Eestis on selline lumi maas. Facebookis on pooled mu sõbrad ja tuttavad juba lisanud pilte lumest ja need vaatepildid, mis avanevad on küll äärmiselt ilusad, kui siiski uskumatud. Mõtlen ikka, et ei kujutaks end see aasta kohe üldse ette seal lume sees sumpamas ja lumememmesid tegemas. See ei tähenda aga , et lund igatsema ei hakka, usun et jõulude paiku tekib ikka tunne, et tahaks lund . Sandraga mõtlesime ka, et lumi võiks ju olla, aga külma ei tahaks.
Ja kui reedel lubasin endale, et lähen pühapäeval jooksma ja teen veel kõhulihaseid ja asju ka, siis teadke, et täitsin enda lubadust :) Väga-väga raske oli jooksmist alustada, eriti sellepärast, et kui jooksen, siis ainult mäkke ja noh tõesti, selline tunne oli, et pekki, ma ei viitsi ja ei taha ka, aga noh lõpuks jooksin sama ajaga palju kaugemale kui reedel, seega tuli välja, et ikka jõudsin joosta, lihtsalt tundus vastupidi see asi.
Ja seda ka , et kuna teil keerati kella, siis nüüd on meil ajavahe juba 9 tundi! See tundub tegelt ikka päris jõhker aeg, sest ega sõpradega ja perega ei saagi normaalselt suhelda. Iga päev käib lihtsalt kirjadele vastamine, aga noh loodan, et see ei muuda midagi ja sõbrad jäävad ikka alles :):)
Olge tublid ja eks kui midagi märkimisväärset juhtub, annan ikka teada!
Ja väike pildike ka minust, et siis ikka teate, et olen elus ja terve :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar