Ja ongi viimane õhtu siin Austraalias... Ausalt öeldes on see ikka väga-väga veider tunne ning emotsioone on uskumatult raske kirjeldada. Olen õnnelik, sest saame korralikult Taisse puhkama minna ja ei pea enam stressama ja muretsema töö pärast, samas olen ka kurb , sest see pikka aega planeeritud reis hakkab vaikselt läbi saama. Tagant järele mõeldes olen aga väga-väga õnnelik, et sain siia tulla ning isegi kõik see halb, mis siin olnud on, ei ületa neid häid kogemusi, mis saanud oleme :) Seega, kui keegi teist, kes mu blogi loeb ning mõtleb hetkel, et tahaks kunagi Austraaliasse tulla, siis ma RAUDSELT soovitan siia tulla! :) Muidugi ei pruugi siin kerge olla, kuid kui ikka tahtmist jätkub, siis saab kõigega enamvähem hakkama ! :)
Väike ülevaade aga eelmisest nädalast :
Viimased 6 päeva on aga üpris kiiresti läinud, kuigi me pole ehk nii tegusad olnud, kui lootsime. Rogisõidust Sydeny´ sse siis nii palju, et seekord polnud see sõit üldsegi nii mugav ja tore kui eelmine kord. Nimelt oli rong rahvast täis ning kõik lihtsalt karjusid seal ning ühed läksid vapsee kaklema, ühesõnaga oli selline tunne nagu kõik hullud oleksid ühte vagunisse kokku sattunud.. ja noh, põrandad olid ka mustad, seega magamine oli seal suhteliselt välistatud. Ahjaa, Adeele pidi istuma ühe kuti kõrval, kes lihtsalt terve öö vajus talle peale , nii et temal oli see sõit veidi hullem kui meil Sanniga :) Õnneks ei veninud see 8 tundi just täiega ning hommikul 7st jõudsime juba Stratfieldi :)
Coffs Harbour train station:)
Muideks, kui me rongijaamas pidime oma kohvreid kaaluma, siis pidin pikali kukkuma, kui kuulsin,et mu kohver kaalub 30 kg ning käsipagas oli vapsee 12 kg :D okei, tekid ja padjad kaalusid seal 3 kg, kuid siiski oli kohver ülekaalus, sest Taisse pidime lendama maksimaalselt 25 kg kohvriga :D Lisaks sellele polnud me ka veel suveniire endale ostnud..
Vahepeal oli meie endissesse koju kolinud kaks inglise kutti, kes töötasid siis Lindsay´ ga ühes kohas. Esimest korda nägime neid kutte välisukse juures ning kui nägime, et nad on ikka väga korralikult riides( ülikonnad jne) , siis mõtlsime, et tahaks juba näha, milline siis nende ( meie endine) tuba ka on. Tõesti, peaks mainima, et välimus oli petlik, sest.. me pole mitte kunagi niiiii sasssis ja räpast tuba näinud, kui see oli!! Olime veidi nahhaalsed ja tegime ka mõned pildid :D
Päris hull või mis ? :D
Lisaks sellele segadusele suutsid nad ka korraliku jama korralda, nimelt olid nad triikraua unustanud vaibale ja sinna oli tekkinud üks suuur kõrvetusjälg :D Õnneks sai Oliver mingi kontakti ja see vaip tehti selle kohapeal korda ja ta ei jäänudki oma bondist ilma :)
Kui olime korteri ära koristanud, siis läksime endale Tai viisasid tegema . Enne seda käisime aga meie endises McDonaldsis jäätist ostmas , st Adeele ostis meile, sest meie ei julgenud oma nägu sinna näidata :) McDonaldsist veel nii palju, et sain pmst kogu raha kätte ka, mis mul veel saamata oli !! Töölt lahkumisest saadik olin ma pidevalt sõnumeid oma bossile saatnud, aga tihti peale ta isegi ei vastanud mulle ja kui vastas, siis ütles, et a´ la mu enda viga, et pole raha saanud . Jah, ma tean, et tegelt poleks mul õigust olnud raha nõuda, sest jätsime vormid endale , aga mõtlesin, et nii kaua kui aussis olen, siis üritan ikka veel neilt seda raha kätte saada:) Kuna Austraalias on selline asi nagu fair work, mis on siis selline asi, et kui nt farmer või mingi amet ei maksa sulle palka ära, siis nendega ühendust võttes peaksid nad asjad ise korda ajama. Kuna fair work on Austraalias aga päris mõjus asi ja paljud farmerid jne kardavad seda, sest kui kaebus esitatakse, siis võib suure tõenäosusega farm kinni minna, seega üldjuhul kui seda fair worki mainitakse, siis makstakse rahad kohe ära. Ühesõnaga, ma tegingi nii, et kirjutaisn lõpuks bossile, et kui nad mulle ei vasta ja raha ära ei maksa, siis kirjutan fair worki ja esitan kaebuse, pärast seda tuli mulle kohe sms vastu, et järgmine nädal saan raha. Ikka väga hea meel oli seda sõnumit näha, sest lõpuks mõjus see suur pinda käimine! :D Oli kohe selline tunne, et " jess, sain hakkama ! "
Aga viisa tegemisest siis veel nii palju, et sellega oli meil samuti palju jamamist :D Algas see sellega, et me ei leidnud seda Tai konsulit ülesse. Nimelt on linnas nii veider see, et majanumbrid lihtsalt kaovad ära.. A´la kui mul oleks vaja leida maja nr 180, siis 178 ja 182 on näiteks olemas, aga just seda vajaminevat numbrit pole :D Lõpuks kui selle majakese siiski ülesse leidsime, siis läks meil seal ikka korralikult aega, kuna inimesi oli päris palju. Lõpuks saime siis endale ühed avaldused ja pidime need ära täitma ning siis tuli välja, et meil on lisaks passi piltidele vaja ka viisa ja passi koopiaid, mida meil ilmselgelt ei olnud. Okei, passi koopia saime tehtud, aga viisasid polnud ikkagi mitte kuskilt võtta. Õnneks saime ametniku ära räägitud, et toome need koopiad siis, kui tuleme viisadele järele . Kuna meie viidud pildid neile ei sobinud, sest need polnud väidetvalt piisavalt otse pildistatud, siis pidime veel passipilte tegema. Ausalt öeldes oli nende passi piltide tegemisega ka üks suur nali !! Esiteks, maksis see migni 10 dollarit, mis oli kõvasti rohkem kui arvasime. Teiseks suutis konsul meid üllatada sellega, et pilt tehti ühest kabiinist ja seda LÄBI KLAASI ! Tagatipuks ei tehtud seda pilti isegi mitte korraliku kaameraga, vaid mingi 10 aastat vana digikaga :D:D Pildid, mis saime.. oh issand, need olid nii halva kvaliteediga ja tõesti hea, et need vaid viisa peale läksid :D Ühe pildi panimegi siis viisale ja ülejäänud viskasime pmst kohe minema :D Õnneks saime aga selle viisa siiski tehtud ja reedel käisime juba viisadel järel ! :)
Mainiks ära, et minul hakkas munadepüha see aasta eriti vara, nimelt sõin juba ühe hea šokolaadijänku ära :)
Kuna me polnud Sydneys eriti pilte teinud, siis mõtlesimegi, et parandame veidi seda viga ning käisime uuesti ooperimaja ja Harbour bridge juures ära :) Lisaks sattusime konsulist tulles ka kogemata botaanika aeda, mis oli tõesti ikka väga-väga ilus ! :)
Ja paar pilti ka linnast :
Väga pikaks meie ekskursioon siiski ei kujunenud, sest sattusime esialgu suveniiri poodidesse ja lõpuks avastasime end üldse shoppamast :D
Laupäeval käisime aga Cronulla beach´is kuhu me polnud veel jõudnud. Rand oli päris ilus, kuid kohati oli see nagu Bondi ja Manly segu. Nimelt välimusel oli ta väga Bondi moodi ja lainete poolest oli ta täiesti Manly. Rannas oli ka ujumine keelatud, kuna lained olid liiga suured ja ohtlikud, aga kuna me Sandraga oleme juba korralikult keeludest üle astunud, siis tegime seda taas, nimelt käisime siiski ujumas ära :D Jah, väga ujumiseks seda nimedada ei saanud, sest enamus aega olime lainete all, aga vähemalt saime proovitud ! :) Kuigi ega enam teist korda poleks vette läinud, sest ikka päris hirmus oli, kuna lainetest oli väga raske välja saada ja lained tegid päris korralikult ka haiget. Randadest aga nii palju, et meie lemmik on ja lemmikuks jäi Bondi, mis sest, et seal oli alati nii palju rahvast, aga see oli tõsiselt ilus rand ja vesi oli ka alati nii puhas ja sinine! Ja laineid oli samuti alati parajalt palju . :)
Pühapäev oli meil aga kaua oodatud turupäev, kust ostsime natukene rohkem kui mõned suveniirid :) Kuna ilusaid asju oli seal ikka väga-väga palju ,siis oli päris raske välja valida vaid teatud asjad, oleks ju kõike tahtnud , aga pidime kohvrikaalule mõtlema:) Õnneks jäime aga ostetud asjadega väga rahule ning loodame, et seda olete ka teie! Endale ostsime aga kaua tahetud Aussi dressikad ! :)
.jpg)
♥
Teisipäevast siis nii palju, et ärkasime päris vara ja kuidagi moodi jõudsime oma kohvritega taas rongile. Kuna lennujaama tsoonis on rongipilet hästi kallis, siis mõtlesime, et sõidame pensionäri piletiga ühe peatuse lennujaamast edasi ja võtamse sealt takso, sest raudselt tuleb nii odavam :D (oleme koonrid, oleme, teame ise ka juba! ) Kuna olime aga kõvasti aega varunud, siis otsustasime, et lähme siiski International peatuses maha ja vaatame, kas meil õnnestub väravatest läbi saada või ei. Kuna seal olid aga turvad ees , kes poleks meid teise piletiga läbi lasknud, siis läksime taas rongile ja sõitsimegi ühe peatuse edasi ja võtsime takso. Halvasti läks see, et rongipeatus, kuhu sõitsime, seal polnudki väravaid, seega olime rongipileti suht asjata ostnud, aga noh ega midagi enam kahetseda ju polnud :D Vähemalt saime suht ruttu endale takso ja saimegi pmst 10 dollarit odavamalt lennujaama ja seda täitsa ukse ette! :)
Hüvasti Flemington!
Panime siis ennast suht paksult riide, et kohvrikaalu väiksemaks saada. Paksult riide tähendas aga seda, et mul oli seljas kaks dressikat ning olin valmis ka jopet selga panema :D Päris normaalne riietus ju?!- ise lähme aga Taisse :D Uskumatu, kuidas põdesime kohvrite kaalumist! Esimesena pani Sann kohvri kaalule ja kui tal näitas kaal, et kohver on 24 kg ning käsipagasit ei kaalutudki, siis langes tal kivi südamelt, mul oli aga veel jubedam olla, sest olin kindel, et mu kohver on palju raskem.. Panin siis kohvri kaalule ja Sann vaatas ise mu kaalu.. ja saate aru, mu kohver kaalus VAID 22 KG!! See oli nii USKUMATU, et mu kohver kaalus vähem kui 25 kg! Järgmine mõte oli, et saan Taist veel niiiii palju asju veel osta, jejejee! :)
Kuna lennuni oli veel veidi aega, siis sõime taaskord McDonaldsis ülihäid jäätiseid ning tegime aega parajaks :)
Head aega kallis Austraalia ja tere Tai! :)
Kuna siiamaani on kõik lendamised öö peale sattunud, siis polgi eriti midagi näinud , kust üle sõidame jne, kuid kuna seekord hakkasime sõitma kell 12 päeval, siis oli kõike suurepäraselt näha ! :) Ja nii uskumatu oli see, et Austraaliast sõitsime välja üle 4 tunni !! Tundub ikka meeletult pikk aeg, et ühelt mandrilt välja saada :) Imestama pani ka see, et enamus aega sõitsime kõrbe kohal..
Mõned kaunid vaated :
Sydney
Ja aussist ära lendamise video :
https://www.youtube.com/watch?v=TAvxGyGWFTg&feature=youtube_gdata_player
Kuala- Lumpurisse sõitsime siis 8 tundi ja ausalt öeldes oli see üks hullemaid lende üldse. Lennukis oli lihtsalt nii palju väikeseid lapsi, kes lihtsalt karjusid , lisaks oli meie taga vapsee ühed väikesed täpid, kes lihtsalt terve aja tagusid jalgadega meie seljatugesid. Nende pisikeste isa paar korda keelas neid, aga ega see eriti midagi ei muutnud.. Kokkuvõttes magasime ehk paar tundi , aga üldiselt lihtsalt ootasime, et lend saaks juba läbi. Ei kujutagi ette, et kui kunagi peaksin Eestisse lendama, siis kuidas selle vahemaa veel üle elan :D Kuala-Lumpuris saime taaskord lennukilt ise maha kõndida ning kuna vihma sadas, siis anti meile isegi vihmavarjud selleks lühikeseks vahemaaks :) Seekord aga ei olnudki see lennujaam kuidagi nii hull kui siis , kui Austraalia poole lendasime. Õnneks olime seal aga paar tundi ka , seega sõime ja olime netis ja varsti saimegi edasi lennata :) Kuala-Lumpurist Phuketile lendasime aga tunnikese, seega see sõit oli täiesti lebo võrreldes selle eelmise lennuga :)
Kuala- Lumpur
Ja teel lennukile..
Nüüdseks oleme ilusasti Tais kohal ja luban, et varsti kirjutan siinsest elust ka, kuid mitte täna :) Mõtlesin pikalt, kas hakkan üldse siia kirjutama, sest tegelt tahaks puhata ja kuna see kirjutamine võtab nii palju aega, siis ei olnud kindel , mis teen... Kuna meie reis pole siiski veel läbi ja kunagi oleks tore seda kõike endal ka lugeda, siis üritan kuni lõpuni siia ikka kirjutada ja teid asjadega kursis hoida ! :) Nii kaua kui meie Sanniga naudime 35 kraadist kuumust ja higistame teie kõigi nimel, siis teie püüdke see kevad kuskilt kinni ja muutke see olukord seal soojaks, sest siis tuleme ka meie ju tagasi ! :)
Olge tubid !!:)
haha mu majakaaslaste toad on kogu aeg sellised :D see suht normiks siin Inglismaal vist!
VastaKustutaHahaha, uskumatu !! :D
Kustuta