What´ s next ?

Kui eemine nädal tundus juba väga lootustandev olev, siis see nädal oleme pidanud asjades pettuma ja hakkama rohkem mõtlema sellele, mis teeme, kui kohe varsti tööle ei saa. Paljud küsivad, kas meil ikka Eestisse tagasitulekuks raha on olemas ? -Jah, meil on see summa olemas ja tegelikult pole meil asi nii kriitiine selles mõttes, et me siin ära ei elaks, probleem on pigem selles, et kui me tööle kohe varsti ei saa, siis ei saa me edasi reisima minna nagu plaaninud oleme ja päris selleks me siia ka tulnud pole, et siin lihtsalt elada ja süüa. Nii et me tõesti, ootame ja loodame, et saame kuskilt siit Sydney´ st tööpakkumise !! Hetkel tõesti oleme nõus kõike tegema ja iga tööga ka kõvasti vaeva nägema.. peame ju reaalselt veel nii vähe pingutama, sest juba aprillis tahaks alustada  Austraalia trippi ja mais minna Balile. Mõtleme juba, et võiks kasvõi farmi minna, sest ega tegelikult see elu seal nii hull polegi. Miks me ei otsi hetkel juba farme ?! Sellepärast, et pidevalt on lootus, et äkki täna saame kuskilt positiivse vastuse ja äkki juba homme saaks kuskile tööle. Kui aga järgmiseks nädalas mingit vastust pole, siis vist tõesti hakkame farme otsima, sest niisama kodus passida pole ka mõtet.
Käisime muidu teisipäeval McDonaldsis intervjuul, kus tegelt mina isiklikult lahkusin veidi halba enesetundega, sest vestlus oli meil Sandraga koos ja noh, kuna see, kes küsimusi esitas, küsis pmst kõike algul Sannilt , siis mul polnud suur midagi lisada. A´ la kui küsib, et räägi endast, mis Eestis tegid ja miks Austraaliasse tulid .. siis meil pole väga palju erinevaid versioone rääkida , sest oleme ju 12 aastat koos samas klassis käinud, koos kossu mänginud,, siin koos farmis rüganud ja koos ka töötud olnud :) Igaljuhul, pidime Mcdonaldsist kahe päeva jooksul kirja saama, kas saame tööle või ei, aga siiani pole me mingit vastust saanud, nii et ei teagi, mis sellest saab. Tõesti, see oleks eriti tobe, kui ootame seda vastust mega-mega kaua ja siis tuleb : " Vabandust, aga meil ei ole teile tööd pakkuda !"
Käisime veel siin lähedal Stratfieldis tööd otsimas ja mõned cv´d jagasime ka ära aga ka sealt pole vastust saanud. Üks koht kuhu oma cv´d andsime oli jogurti-jäätise kohvik vms. Seal oli ka uksel silt, et  otsitaksegi töötajat, aga kuna kui seal käisime ja bossi polnud kohal, siis andsime oma cv´d ühele töötajale, nii et tegelt ei saa me kindlad olla, kas need üldse on ülemuseni jõudnud või mitte. Ja noh, kui ma õigesti mäletan, siis kandideerisin sellele kohale netis ka..
Teint koht, kus käisime oli Oprto - see koht sarnaneb ka McDonaldsile. Kui sinnna läksime, siis seal oli manager kohal ja saimegi isiklikult temaga kohe rääkida. Täitsime siis mõned avaldused ära ja tegime samas ka pmst intervjuu ära, mis nagu läks kuidagi palju paremini, sest siis rääkisime Sandraga mõlemad ja mul ei tekkinud sellist halba tunnet, et kõik oleks pekki läinud vms . Iseenesest meeldiks meile see koht palju rohkem ka, sest see oleks kodule lähemal ja see töökeskkond tundus ka sõbralikum ja veidi rahulikum :) Ainuke  " aga " oleks selles, et nii nõme oleks sealt ära tulla, sest see manager tundus hästi tore ja ta seletas ka meile lahti, miks tegelt ei taheta eriti working-holiday viisaga inimesi tööle võtta. Nimelt nende palkamisel on väga suur risk selles, et kulutad aega ja raha sellele, et inimene välja koolitada ja siis üks hetk ta lihtsalt viskab avalduse lauale, et tahab töölt ära minna.. Ja kui ta veel rääkis, et tegelt on katseaeg seal 3 kuud ja treenimine vms kestab kuni pool aastat, siis noh olekski hea, kui me ikka vähemalt 2 aastat või terve oma aussi aja seal töötaks.. Jah, me ütlesime, et me tahaks ikka seda tööd ja oleme nõus seal pikat töötama, AGA  tegelt me ju teame,et lähme varem ära ja nii nõme oli selle hetkel valetada.. See boss oli lihtsalt kuidagi nii siiras ja  sõbralik. Lisaks  ..  oli ta ka  eurooplane, seega ta mõistis meid  nagu rohkem kui kohalikud, nii et endal oli kuidagi kahju valetada, kuigi sisimas teame,et tõega ei saaks me siin kunagi tööd.. Mõtlesime täna, et käime sealt korra uuesti läbi ja tuletame end meelde, et me ikka tahame seda tööd, aga kahjuks me ei saanud temaga rääkida, sest tal oli kiire. Positiivne oli aga see, et ta tundis meid kaugelt ära ja lehvitas kohe , kui meid nägi  ja  andis ka käega märku, et helistab meile. Kokkuvõtteks võiks öelda, et kõik need " võib- olla saame tööle" variandid ongi põhjuseks, miks me pole oma asju kokku veel pakkinud ja mujale liikunud. Lisaks kõigele , meile tegelt nii meeldib siin elada ja nii hea tunne, et meil on oma tuba, kus olla ja oma kapp, kuhu saame asju panna. Ei kujuta ette, et peaks jälle pakkima ja kuskile ära minema.. Igaljuhul ootame siin pingsalt positiivseid vastuseid !! :)
JA sellest autode pesemisest nii palju, et läksime esmaspäeval suure tuhinaga kiirteele ja olime valmis seekord rohkem pesema ja värki.. aga millegipärast pole enam ummikuid olnud ja me ei olegi rohekm sellega raha teenida saanud. Suht totter tunne oli, et läksime oma mopi ja pangega tee-äärde ja me ei saanudki reaalselt midagi tega. Ei kujuta isegi ette, miks näiteks eelmine reede oli autosid rohkem kui küllaga ja see nädal .. mitte midagi.  Naljakas oli aga see, et kui seal tee-ääres ootasime paar tundi, kas ummikud tekivad või ei, siis olime huviorbiidiks ühtedele lasteaialastele :D Seal lasteaias olid siis lapsed vanuses 0-5 ja nad olid ka erinevatest riikidest, põhiliselt olid  siiski mingite  täppide lapsed :D Need pisikesed täpid olid aga tegelt päris armsad ja väga, VÄGA uudishimulikud :D Algul nad lihtsalt karjusid ja värki, aga kui ma siis üle tee nendega rääkima läksin, oli küsimusi rohkem kui tuhat :D Vestlesin nendega päris pikat teemadel, kust ma pärit olen, kui vana ma olen,kas ma käin siin koolis, kas ma igatsen oma kodu jne :D Lahe oligi see, et nad olid nii väikesed, aga rääkisid inglise keelt nii hästi , kindlasti paremini kui ma ise räägin noh :D:D Lõpuks tuli minuga ka üks lasteaia kasvataja rääkima ja selle ajaga kogunes lapsi aina juurde ja juurde :D Kõik tahtsid mind katsuda, sest olen ju VALGE !! :D suht naljakas noh :D Pärast, kui  Sandra juurde tagasi läksin, siis need lapsed lihtsalt vaatasid meid läbi aia ja kasvatajatel oli ikka päris raske neid sealt aia juurest ära saada :)

 Aknapesija number 1, teine on kaamera taga :D

Pisikeste fännidega :)

See nädal nagu muud polegi eriti teinud, kui lihtsat passinud ja iga päev Stratfieldi edasi-tagasi kõndinud:) Mõned korrad oleme ka Kati ja Raili juures ujumas käinud ja ühe korra isegi käisime kossu viskamas Kauriga, seega oleme siin ikka palju aktiivsemad  kui farmis .
Kõik pole aga päris masendav ka olnud, oleme Sanniga ikka korralikult nalja teinud :D Nimelt  eile kui ujumast tagasi kõndisime, siis olime niii väsinud. Pmst pool maad oli kõnnitud , kui ütlesin, et issand, ma ei jõua enam kõndida, istun kohe-kohe siia teele maha .. Kui siis järsku nägime, et prügikastide juures oli üks ratas . Sann kohe, et oooh... võtame endale, sõidame koju, et ega me seda ju ei varasta, me ju leidsime selle !! :D Ja noh, ega kingitust ju prügikasti juurde tõesti jätta ei saa, seega väntasimegi sellega koju :D See ratas rohkem selline bmx vms ja suht raske oli sellega sõita, aga noh koju jõudsime ja inimesed, kes meid nägid, said ka veidi naerda , nähes seda sõidustiili :D Algul proovisime nii, et ma istun lenksudele, aga nii ei saanud kohe üldse sõita, seega lõpuks seisime kordamööda mingitel pulkadel sadula taga :D Ühe korra tuli mingi auk vms ja ma mõtlesin, et kukun maha, siis aga refleksis haarasin Sanni juustest ja ma ei kukkunudki :D:D Tal natukene valus oli, aga  elas üle nagu õige Eesti naine ! :) Mõtlesime aga, et ei julge seda ratast korterisse võtta, et ei tea, mida teised sellest arvavad . Kui aga tuppa läksime, siis Kaur ei maganud veel ja mõtlesimegi, et kutsume ta õue meie leitud asja vaatama . Niii kui ta seda ratat nägi, ronis kohe sadulasse ja tegi paar väiksemat tiiru ja ütles, et oh, sellega hea ju poodi õlle järgi minna ! Ühesõnaga.. ta otsustas ise selle ratta ülesse viia ja nüüd ongi meie perel oma ratas ! Jejee ! :)

 Oma uhke veloga :D

Homme aga on meil siin suur püha, nimelt Austraalia päev, seega ehk teeme siis midagi toredat ! :) Õhtul on Olympic pargis välikino, kus näidatakse " Red dog´ i ", nii et võib-olla lähme seda vaatama. Olen seda filmi küll kunagi näinud, aga see oli päris hea film, seega teist korda võib vaadata küll ja välikino juba ise võib omaette elamus olla. :) Ja muidugi külastame ka turgu, sest laupäev on meil ju see traditsiooniline puuviljaturg ! :)

Olge tublid ja ehk järgmises postituses on mul teile juba häid uudiseid !