Tööd jääb meil siin ikka ERITI väheks, nimelt peame juba loosi tõmbama, kellel on võimalik tööle minna ja kellel mitte .Eile  oligi siis selline jutt, et Elle läheb kindlalt istutama ja Janek jääb koju, aga mina, Sandra ja Teele peame tõmbama loosi, kes saab minna . Ja kuna minul puudub see loosiõnn, siis noh võitsingi  koju jäämise. Kuna hetkel on aga iga kopikas tähtis, siis mõtlesin, et äkki saan minna shedi ja teha pappkaste sparlite jaoks . Saatsin siis vahebossile smsi, kas ma saaks midagi teha,aga millegipärast ta ei vastanud mulle. Lõpuks helistasin Ellele ja palusin tal uurida , kas oleks võimalik midagi teha või ei. Nimelt elavad teised Eesti kutid Leigh´ i maja taga karavanis ja tüdrukud ning Janek olid taaskord seal. Helistasin siis tagasi neile ja Janek ütles, et jah, ma saan minna küll, seega oli mul päris hea meel, et saan ka kasvõi paar tundi kirja :)
Hommikul ärkasime siis nagu ikka 6:40, sõime ja olime ennast juba valmis pannud, et tööle minna, kuid siis Elle helistas ja ütles, et tööd polegi, kuna on palju vihma sadanud vms . Ma ei saanud kaste ka minna tegema, sest tuli välja, et nad polnudki küsinud, kas  saaksin kaste teha  või ei ja  noh kui nad hiljem küsisid, kas võime minna oli Leigh öelnud, et  võib-olla hiljem , mis tegelt tähendas, et pigem mitte. Niisiis olin tegelt ikka päris vihane, sest ärkasin vara, kuigi oleks võinud magada jne. Sandra läks aga kohe tagasi magama ja ka mul õnnestus lõpuks magama jääda, kuigi seda alles pärast tund aega vähkremist :D Aga kui magama jäin, oli uni hea, nimelt magasin pmst poole 1ni :)
Kui ärkasime, siis mõtlesime, et lähme linna , ostame mõned vaakumkotid, sest siis on parem asju kohvrisse mahutada ja teel linna käisime ka ühes kohas, kus rekkad peatuvad. Seal oli mingi kontor, kust uurisime, kas mõni rekka läheb Sydneysse ja kas oleks võimalik,et saaksime kaasa minna. Meile öeldi aga, et ainult üks mees , nimega John sõidab seda vahet, seega kõik olenebki nüüd temast, kas ta võtaks meid kaasa või ei. Homme helistame talle ja siis selgubki, mis meist saab, nimelt on meil juba Sydneys ajutine elamiskoht olemas. Kirjutasin eile facebooki kommuuni "eestlased Austraalias, " kas kellelgi oleks pakkuda mõneks ööks või lausa kauemaks elamist ja õnneks üks kirjutaski meile, et ta võib meid aidata, seega midagigi on meil juba kindel :)
Linnast me seekord aga eriti süüa ei ostnud, sest loodame siiski järgmine nädal siit ära minna, kuid me ostsime jälle häsii palju Timtam´ i küpsiseid, sest need on ausalt MAAILMA parimad küpsised,  !!!:) Kui me aga ühte toidupoodi läksime, siis nägime Merlie (naine, kellele oleme nagu tütred) abikaasat ja pärast väikest shopingut helistasime talle ja uurisime, mis ta teeb ja kus on. Ta oli aga oma sõbranna Melinda ( see, kelle juures oleme juba korra käinud ) ja mehega linnas ja noh muidugi saime siis kokku :) Läksime McDonaldsisse, kus ta ei lasknud meil mitte midagi osta, vaid ostis ise meile friikaid ja jäätist ja nii me siis sõime ja rääkisme juttu :) Vahepeal tuli sinna ka Merlie sõbranna koos oma tütrega, kes on samuti filipiinlased. Ja kohe, kui olime ära tutvustanud, kes oleme ja kust me pärit oleme, hakkas see sõbranna meile telefonist pilte näitama oma sugulastest ja kõigest :D See ikka tegelt täitsa naljakas, et oleme võõrad, samas jagatakse pärast esimest tutvumist meiega  kohe igasugust informatsiooni :D Pärast söömist, käisime veel poes, sest see sõbranna tahtis endale jõulukuuske ja siis läksid meie teed lahku :D
Mina ja Sandra läksime aga taaskord Melinda koju, kus saime jälle täieliku teeninduse. Pidime kohe laua äärde istuma ja nad pakkusid Merlie´ga meile coca colat ja siis tegid meile riisi ja kana ning lisaks sellele sõime siis nende enda püütud krabisid !! :) Päris hea oli, kuigi algul ei saanud küll aru, kust ja mida me sööma peaks, aga noh saime siiski hakkama :D Magustoiduks sõime mangot ja arbuusi ja Merlie enda tehtud tarretist:) Tõesti, nendega koos olles tunneme nagu oleksime vanaema juures, samas nad käituvad nii nagu oleksid meie sõbrannad, sest vaatavad telefonist meie pilte ja teevad ise meiega koos pilte ja üleüldse käituvad nii nagu oleksid meie vanused :D Igaljuhul oleme väga, väga õnnelikud, et nendega tutvusime ja loodame, et kohtume veel ja ehk tulevikus ka Eestis, sest Merlie räägib pidevalt, et ta tahab minna Venemaale ja kui ta juba sinna läheb, siis tuleb ka Eestisse külla :)
Ja me saime suure üllatuse osaliseks, kui kuulsime, et omaniku naine või noh girlfriend polegi pärit Filipiinidelt vaid Taist , nimelt olime kogu aeg vastupidist arvanud :D
Melinda juures rääkisime aga hästi palju Eestist ja meie jõulu traditsioonidest ja jõulutoitudest ja üldse sellest ajast, kui Eesti oli Venemaa võimu all. Ning kui seletasime,et meil on oma keel ja meil oli oma raha ja me oleme üldse vaba rahvas, siis ta mõistis, et oleme  eestlased mitte venelased  ning kui keegi peaks veel meie kohta ütlema, et oleme venelased, siis ta parandab neid ja ütleb, et eestlastel ja venelastel on VAHE ja me pole üks ja see sama :D
Koju tulles tahtsid nad meile aga jälle süüa kaasa pakkida, aga õnneks seekord jäi meie sõna peale, et me võta midagi vastu, sest äkki lähme ära ja siis jääb kogu toit söömata:D Uskumatu, aga nad leppisid sellega ja ei andnudki midagi kaasa :)
Koju sõitsin aga MINA, jejeje!! Täitsa lahe ikka, et olen saanud vasakul pool sõitmise ära proovida ja seda ka maanteel ning õnneks  Sann vist väga ei põdenud ka , sest muidu ta poleks mulle seda varianti ju pakkunud :)

 Mõnel seda jõulutunnet ikka jätkub :D

 Melinda kodune rootsi laud :)

 Sõbrannad McDonalds´ is 

 Merlie sõbranna ja tema tütar

Ühe korra oleme siis istutamas ka käinud ja see töö on tõesti imelihtne ja aeg lausa lendab seda tehes, seega loodame, et saame mõned korrad veel istutada :)

 Nimelt peame võtma taimi sealt restilt vms ja panema üks haaval sinna aukudesse ja nii kerge see ongi ! :)

Kell on aga pmst 1 öösel, seega peaks magama minema, nii et hoidke pöialt, et homme kui ärkame, siis ikka põhjusega ! :D
Teile soovin aga palju , palju lund sinna kargesse Eestisse :)