Täna, täpselt 3 nädalat tagasi jõudsin oma reisisemuga Austraalia pinnale. Tegelt peaks mainima, et meil on kõigega ikka vedanud, alustades sellega, et tuttavad olid siin ees, lõpetades sellega, et meil on töö ja elamine algusest peale olemas olnud. Samas ei ütleks ma, et kõik on kergelt tulnud, sest tööl on ikka väga pingeline olnud ja olen nii lähedal sellele olnud, et pekki see töö ja raha, tahaks edasi minna ja teha lõpparve selle töökohaga. Viimati oli selline tunne oktoobri viimasel päeval, kuid nüüd on viimased 2 päeva kuidagi lootustandvad olnud, tunnen, et kõik läheb paremaks ja tuleb ära kannatada see farmitöö ning koguda raha, et minna edasi ja olla avatud uutele pakkumistele. Võib-olla sain ka teada põhjuse, miks ma töö juures nii vihane ja pahur ja kõike sada asja kokku olin. Nimelt töötas mu kõrval üks noorem tüdruk, kes ei saanud selle spargli pakkimisega kohe üldse hakkama, mis sest, et tal oli palju vähem tööd kui mul, aga ikka olid tal kuhjad ees ja siis oma sebimisega ajas ta mind ka hullult närvi. Ja seda, et ta mind aidata saaks, sellele ma isegi ei jõudnud mõelda mitte. Nüüd viimased kaks päeva on minuga töötanud veidi vanem naisterahvas, kes on ka bossi naise üks sõbrannadest. Jah, ta on veidi naljakas ja omamoodi, sest ta laulab ja näpib teisi naisi, aga see ei häiri mind, sest ta oskab oma tööd teha ja meil nagu sujub kõik nii hästi. Isegi kui meil on kiire, saame hakkama ja jõuame peale spargli pakkimise ka neid lõigata ja tõesti, wc´ s käimine on ajaliselt võimalik :D Nüüd loodan vaid, et ta jääbki minu juurde ja mul hakkab töö juures paremini minema ja kui mitte normaalsemas tempos, siis vähemalt rõõmsamas meeleolus.
Nii palju veel, et kui kolmapäeval oli töö juures kõik nii halb ja valesti, siis masendavaks muutis selle ka see, et meil oli tööpäev mingi 12 tundi pikk. Olime hommikul 7st kuni õhtu kella 5ni liini ääres, siis käisime põllul sparglit korjamas (seda muide esimest korda) ja nii see päev veniski pmst poole 9ni õhtul ära. Õnneks ei pidanud me seda korjama kilohinnaga, vaid meil oli tunnipalk, seega ei pidanud me esimesel korral end kohe ribadeks tõmblema :)
Nii palju uudist teile, et maailm on tõesti väike, sest üleeile tulid siia farmi tööle kaks Eesti kutti, kelle nimedeks on Sander ja Erik. Tundub uskumatu, et oleme Austraalias ja et ühes farmis töötab 5 eestlast ning nendele lisanduv veel 2 eestlast, kusjuures nad on täiesti võõrad :D Nendega oli veel see , et kui nad siia tulid, siis ei olnud see üldse kindel, et nad siia farmit tööle saavad jääda, sest elamist lihtsalt polnud. Tööd on küllaga, aga kõik karavanid ja majad on rahvast täis.Õnneks meie vaheülemus ostis karavani endale ja eelistas neid prantsuse kuttidele ja nad saidki siia tööle jääda :)
Reedel oli meil siis tööd vaid poole kolmeni ja otsustasime Roulhetiga aka Kriimuga minna kossu mängima. Algul ütles ta, et kossu saab mängida Lindenow´ s aga millegipärast läksime lõpuks ikka Bairnsdale kuskile keskkooli kõrvale mängima, kus ta ise on muide ka kunagi õppinud. Sõitsime sinna aga hoopis teist teed, mis oli hullult mägine, aga niiniii ilus! Pole kunagi niii ilusat maastikku mitte kusagil , nagu päriselt, mtte kusagil näinud !! Terve tee lihtsalt imetlesime ja imestasime KUI ilus siin ikka on! Ei leia sellele kõigele kohe sõnu !
Mängisime siis temaga paar viskemängu ja siis tegime 2:1 ja 1:1 ka :D Esimesel korral tegime talle Sanniga ikka päris korralikult äära, teine kord kui temaga kahekesi mängisime, siis läksin kohe suurelt juhtima, aga lõpuks läks asi pingeliseks, KUID siiski ma võitsin !! jejejeee!! Pärast seda istusime asfaldile maha ja rääkisime kõigest ja nii uskumatu, kõigest saime aru ja noh, praktiseerisime ka ise juba inglise keelt. Ma ei ütle, et oskan rääkida jne, aga noh nii palju pole kunagi rääkinud nagu täna, seega tahaks loota, et paari kuu pärast saan öelda, " Jah, ma juba räägin inglise keelt!" Kriimul vähemalt on meisse usku, seega kõik oleneb juba meist endast.
Ja täna / eile oli meil nende eestlastega ka väike tutvumisõhtu, mis noh tegelt kestab veel siiani, sest mul on kell kohe-kohe 6 hommikul :D Mängisime nendega bailat ja sõime krõpsu ja tegime erinevaid pilte ka, millest mõne kindlasti laen ka ülesse ! :) Ja nad on ikka päris toredad, juttu jätkub ja tublid töömehed paistavad ka ! Muideks , nad ütlesid, et nad ei suutnud ära imestada, kui toredate eestlaste otsa nad sattunud on. Oleme nimelt hästi abivalmid ja sõbralikud jne- Seda oli päris hea kuulda kohe! :)
Ja siis täna nägime ka esimese ämbliku ära . Nimelt kui Sandra wc´ sse läks, siis ta tuli sealt karjudes välja kuna nägi Huntsmanni :) Ta õnneks ei ole mürgine ega midagi, aga suur ja hirmuäratav oli ta siiski :)
Nüüd peaks siis vaikselt magama minema, sest loodame, et kui ärkame, siis on ilus ilm ja saame päikest võtta kuna meil on vaba päev!
Ahjaa, eile nägime esimest korda ka, kuidas Austraalias sajab vihma:D Siiamaani on ikka päris ilusad ilmad olnud ja kui on sadanud, siis on öö olnud, seega vihmapiiski polnud ennem tunda saanud;)
Lisan siis järgmisesse postitusesse ka pilte ja kui mitte praegu, siis homme ikka !
tsauuuu ja olge tublid seal vihmases ja külmas Eestis!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar